Emakeeleta Sa pole sina ise,
hoia oma keelt, ära meelest lase,
anna edasi nii sõnades kui viisis -
nii loomingus me keel see rändab siiski
ajast aega, peitudes vaid vahel
võõra võimu taha, aitamas vaid tahe
püsida ja olla lihtsalt Sina ise -
hinges eestlane ja emakeeleline…
Autor: Tarmo Selter
Eesti keel ja kirjakunst,
mõtte salapära,
luues kaunist kirjandust,
hoiad sõnavara.
Kandes endas suuri sõnu,
elulisi hetki,
naudid eesti keele võlu,
kirjanike retki.
Mina hoian oma keelt,
hoia Sina ka,
oma kodu, oma meelt
ühes minuga.
Autor: Tarmo Selter
Eesti on küll väike,
kuid süda nõnda suur,
siin tihti paistab päike,
on vahel tugev tuul.
On Eesti rahvas tore,
nii lahke, südamlik,
kui miski ette tuleb,
nad ületavad kõik.
Nad rahulikud hetkel,
mil' mujal mäss ja möll,
kuid ülekohtu retkel
siis ärkavad nad küll.
Siis pole miskit teha,
ei aita, palved, nutt,
poliitikute reha
saab murtud lõplikult.
Saab rahulikult mindud,
kui puruks kurja selg,
jah kõik, mis elu andnud,
ei ole riigi võlg.
Autor: Tarmo Selter
Need kuldsed viljapõllud,
mida katmas lumi
ja sinitaeva võlu
paistmas pilvedeni,
kaunistades metsaääri
mitmevärvilisi,
seda kõike Eesti väärib,
olles ikka pisi-pisi.
Väljast väike, kuid seesmiselt suur
meie rahvas, meie riik ja me kultuur,
meie olemegi Eesti Vabariik
oma keeles, kõnes, laulus alati.
Autor: Tarmo Selter
Emakeel on meie keel,
meie hääle kõla,
kirjatähed, mõttemeel -
see kõik on meie oma.
Hoia, austa, õpeta,
kanna südames,
küll on hea ju suhelda
oma emakeeles.
Autor: Tarmo Selter
Eesti keel ja kirja võlu
loob meil nautimiseks sõnu,
hoides ikka südames
meie kallist emakeelt.
Kaunist kõla hoia meeles,
raamatutes kirjakeeles,
lausudes neid siin ja seal,
elades siin Eestimaal.
Kirjutades jälgi seda,
kus käib punkt ja kus käib koma,
räägi, laula kõlavalt,
nii keel see kõlab kaunimalt.
Eesti keel on riigikeel,
meie osa, meie meel,
Sinu oma, minu ka,
elades siin Eestimaal.
Autor: Tarmo Selter
Kuuled Sa tuulekest väljas,
oksad liikumas hetkes,
loodus paitab Eestimaad…
Tunned Sa rõõmu ja rahu,
üksteist siin hoides
meie oma Eestimaal…
Hingata saad, kuulda Sa saad
elu siin Eestimaal!
Hoiame koos, kuni veel saab
rahvast me Eestimaal!
Mullaselt musta, taevaselt valget,
siniselt veesilmades
on meie Eestimaa….
Vaata ringi ja meeles Sa pea,
milline on kodumaa,
meie rahva Eestimaa…
Autor: Tarmo Selter
Kord kõndis teel üks külamees
kes külaeite kuulis peksmas keelt
külaeide jutujärgi
tal olevat kõik lapsed erivärvi
see külamees on rahvamees
ei tema liialt üle kee
ta mõtles hoopis, kuidas võiks
külaeide kasvatada paiks
Külaeide kutsus külla
külamoor see lubas tulla
näitas talu, loomi, lapsi
pakkus veidikene napsi
külaeit sai kõhu täis
taluõues ringi käis
saadut aina üksi nosis
õhtuks lausa ära väsis
külaeit sai kingitusi
lastelt ise noris musi
Kõik paistis olevat nii hea
jutud lõppema ju peaks
kuid kõndis külamees sel teel
kuuleb külaeite jälle peksmas keelt
külaeide jutujärgi
tal lapsed olevatki eri värvi
lisaks loomad ronivad tal sängi
ta jootnud eide täitsa täis
ja külaeidel peale käin’d
et külaeit ei räägiks tõde
et külamehe arvates ta nõnna kobe!
Autor: Monika Kuzmina
Vaatasin ma eile telekat,
„ Armukelmi „ menukat.
Palju draamat seal oli,
Lendas palju tulenooli.
Laulusaadetki vaimukat,
milles palju muusikat.
Hispaania seebis palju meeli,
räägiti seal võõraid keeli.
Vahel hea on vabaks lasta,
Sarjad panna mälukausta
Autor: Helen Paukson
Eestimaal on palju koole,
silma jäi vaid see,
kus on palju vesiroose
käimas kooliteel.
Sirgunud koos kooliga
on suureks palju noori,
kes õppinud on hoolega,
siis läinud elukooli.
Õpetajad imelised
naeratavad Sulle,
kahemehest viielised
kergelt teevad küll veel.
Kes see tahab targaks saada,
otsib õppetooli,
leiab ennast samme seadmas
Vesiroosi Kooli.
Autor: Tarmo Selter