Vanavanemate päev
ei ole lihtsalt püha,
sellel päeval naeru näeb,
minge külla täna
või siis saatke tervitusi,
kaunid lilleõied,
sõnumi teel kallistusi
vanavanemaile.
Autor: Tarmo Selter
Vanavanemate päev
ei ole lihtsalt püha,
sellel päeval naeru näeb,
minge külla täna
või siis saatke tervitusi,
kaunid lilleõied,
sõnumi teel kallistusi
vanavanemaile.
Autor: Tarmo Selter
Meie abielu läks uppi
Kui teine naine keetis sulle suppi
Su vale oli, et tegid tööd,
Samal ajal teisega veetsid ööd.
Mulle näpuga näitasid
Ja puudusi ette hõõrusid.
Võinuga oli vale,
Kartul polnud piisavalt sile
Piimapakk oli valepidi
Elu läks meil alaspidi
Ootasin sind kodus
Hinges oli lootus,
Meeles abielutõotus
Sulle polnud see tähtis
Ego tegi mis tahtis
Õigus kõiges ainult sul
Aega polnud üldse sul
Tähtis polnud mina sul
Nüüd on sul vaba tee,
Millel puudub tagasitee
Autor: Helen Paukson
Sa tulid teise naise kööki,
valmistasid seal õhtusööki.
Haarasid sa oma võimu,
Kord sa maksad oma lõivu
Lilledki sa ümber tõstsid,
mehe endale võtsid.
Olete te paras paar
Ei kahetse te mitte üks raas
Elu teeb kord oma töö
Ja seda suppi kord sa üksi sööd
Autor: Helen Paukson
murra müütidest läbi
heida takistus teelt
usu südamesopis
on õige su tee
sinu südames sõber
teab vastuseid häid
ära hirmuta teda
kuula sosinal seda
kõik see, mida peab
ei pruugi olla sul’ hea
ära keela eksimust
tulla teele, kui vaja
sinu südamekajast
saab siis uhke lava
Autor: Monika Kuzmina
Mind üldse ei huvita
mida teised arvavad
Mul täiesti pohhui
mis toimub su peas
Mul jumala suva
ei meeldi sul ma
Ma sõidan sust üle
kui tahan vaid ma
Mind üldse ei huvita
mida tegema pean
Teen seda, mida tahan
oma vankrit ma vean
Mu vankris on kulda
sind ärritab see
Su teel on vaid mulda
ihkad kanda kuldkeed
Sa kanda saad keed
kui kullast on süda
Ka siis, kui su teel
on vaid mullast muda
Autor: Monika Kuzmina
Hunt tunneb, et elu on raske
midagi panna pole tal põske
hunt jookseb seal orava rattas
istub kinni ta käbikunni mättas
Hunt rattas end kohmakalt tunneb
kukub pidevalt ninali maha
saab aru, et metsas peaks pidama jahti
kuid rattas üle ei jää mingit mahti
Hunt ise end elus vaid sunnib
teiste sunnile vastu ta punnib
hundirind on ju julge ja võimas
ka siis, kui jumal ta läbi sõimab
Hunt öösel näeb taevas kuud
peaks uluma hundikombel, ei miskit muud
metsaasukas loodud on loomaks
ning saagi peaks koju tooma
Hunt olla ei saa orav või jänes
naerualuseks loom, kui tal on kasukas vale
hunt murdma peaks pooleks kõik lambad
ka siis kui liigub ringi vales kambas
Hunt jäägu vaid väärikalt hundiks
ses maailmas, kus loomariik segases pundis
hunt rattasse jooksma ei sobi
hundi rinnus elab üksainus susi
Autor: Monika Kuzmina
Oksal oli väike tihane
Polnud tema üldse vihane
Rõõmsalt kõigile otsa vaatas
putuka noka vahele näksas
Saabus siis leevike,
Tema oli pisike
noka vahele sai pungad
mida jätkus hulga
Samal puul lindude elupaigad
Sõbralikult nad koos seal olid
Ja samamoodi, läksid-tulid
Autor: Helen Paukson
Koolitee on läbi saanud,
kätte jõudnudki see hetk,
koolikott saab varna pandud,
silmis pisarate helk,
meenutades kõike seda -
veidi halba, veidi head,
õpetajat lilledega
ikkagi Sa meeles pead.
Uued teed nüüd avatud,
on otsus Sinu teha,
leides töö või koolgi uus
on valitud Sul juba,
luues võimalusi elus,
katsetades piire,
mõni hetk on vahel valus,
kuid see möödub kiirelt.
Iga otsus Sinu teha,
elul näita suunda,
nii saad tulevikku näha,
olevikku muuta,
olles ikka Sina ise,
läheb kõik siis hästi,
õppetunnid elulised
läbi käidud varsti.
Autor: Tarmo Selter
Ole uhke enda üle,
aeg on minna edasi,
uued takistused tuleb
ületada sedasi,
et ei oleks kahetsust,
vaid naeru, elurõõmu,
siirust, headust, armastust
nii Sinu ellu saabub,
saatjaks lasteaiast, koolist
sõbrad, õpetajad head,
lähedastelt õnnesoovid
ellu minnes kaasa saad.
Autor: Tarmo Selter
Sa tulid lasteaeda,
silmis pisaraläik,
nägid palju vaeva,
kuid see polnud veel kõik.
Sa tulid lasteaeda,
oli teisi veel seal,
ikka Sinu jaoks aega
leidis õpetaja hea.
Sa tulid lasteaeda,
kui olid alles väike,
täna uksel seisad Sa,
silmis pisaraläige.
Jäävad Sinust lasteaeda
õpetajad armsad ja head,
neile kaunid õied tood Sa,
kuid ise lahkuma pead.
Autor: Tarmo Selter