Sügavamõttelised ja hingelised luuletused

Sügavamõttelised luuletused sobivad hetkedeks, kus soovid lugeda midagi rahulikumat, tõsisemat ja sisukamat. Need ei räägi ainult ühest sündmusest, vaid puudutavad sageli elu, aega, mälestusi, armastust, igatsust, muutumist või inimese sisemaailma. Selline luuletus võib jääda mõtetesse pikemaks ajaks.

Eestiluuletused.ee lehelt leiab hingelised luuletused, mis aitavad sõnastada tundeid, mida ei ole alati lihtne otse välja öelda. Mõni tekst sobib vaikseks lugemiseks, mõni kaardile kirjutamiseks ja mõni jagamiseks inimesega, kellele soovid midagi tähenduslikumat edasi anda.

Mõttega luuletused võivad olla lühikesed või pikemad, lihtsad või kujundlikumad. Oluline on, et neis oleks tunne, mis kõnetab. Mõnikord piisab ühest reast, et meenutada midagi olulist või vaadata tuttavat olukorda uue nurga alt.

Sellised tekstid sobivad hästi siis, kui tavaline õnnitlus või lihtne sõnum tundub liiga pealiskaudne. Sügavam luuletus võib anda sõnadele rohkem kaalu ning aidata väljendada hoolimist, mõistmist või sisemist rahu.

Kui otsid teksti, mis oleks vaiksem, tundlikum ja veidi mõtlikum, võivad sügavamõttelised luuletused, hingelised luuletused ja mõttega luuletused aidata leida just selle õige sõnastuse. Need sobivad lugemiseks, jagamiseks ja hetkeks, kus sõnadel võiks olla rohkem tähendust.

Püha koda

Su silmades näen ennast
kuulen sinu hingekõla
tajun tarkust ja head süda
usk saab ilusa uue kuue
sinu loost saab mu luule
elust killud lendavad kuule
süda teab, mis meile hea
midagi tegema ei pea
andeks anname vead
kirjutame uued eluread

Su silmades näen maailma suurt
aga midagi ka täiesti uut
su hingesoojus äratab
ilma liigse särata
pidurüü ja kärata
iseolemine – aus ja puhas
justkui tõusnud tuhast
oled sina, mina ja meie
tahaks öelda kõigile teile
pole tähtis enam eile
olgu taevas tugi igavesti teile

Autor: Monika Kuzmina

Palve

Palun, et palvejõud ärkaks
Palun, et soojus südames tärkaks
Palun siirast tõde
Palun kõrvale hingeõde
Palun armastust uut
Palun headust, ei muud
Palun vabadust hinge
Palun kaota see asjatu pinge
Palun rahu ja rõõmu
Palun, ära minust võõrdu
Palun ilusaid hetki
Palun taevaseid tähti
Palun sügavaid mõtteid
Palun jäta need alatud võtted
Palun vaata mul silma
Palun naudime ka vihmast ilma
Palun sügavust sulle
Palun sama mulle
Palun andestust veel
Palun avatud meelt
Palun oota mind ära
Palun – mul on veel palju teha
Palun kaitse mind veel
Palun valva mu teed
Palun süüta mul tuld
Palun aita, kui jaks osta saab mul
Palun ärata süda
et armastus eal ei kustuks sealt ära

Autor: Monika Kuzmina

Las teos jutustab usust ja unelmast

Päike varjub kuu taha vargsi
kaugelt kostab helisev muusika
kurdi kõrvad heli ei mõista
trellid hinges ei luba ligi
kõrgeid noote ei salli, ei seedi
päästab usk ehk hukkunud hinge
ärkab unistus sügaval sisimas
võitleb julgus avades südameid
laseb päikesel päeva püüda
murrab läbi ta kurjavanglast
lasta maagial maalida muinasjutt
las teos jutustada usust ja unelmast
las laps olla siiras ja südamlik
hing vajab vallatut vikerkaart
värve ja armuvärinat
päike loodud on sisimas särama
ja muusika kaunilt kajama

Autor: Monika Kuzmina

Kuidas luua head

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kes ma siis olen
ja mida siin teen

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
armastust uut
ja paljugi muud

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kuidas lasta minna
ja leinata

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kuidas olla mina
kui puudud sina

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kuidas avada silmad
ja süda

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kuidas kukkudes tõusta
eetikat tagasi nõuda

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kuidas luua head
ja parandada vead

Autor: Monika Kuzmina

Kui ma palvetasin

Siis kui ma olin väike ja palusin Jumalat
uskusin, et inglid on olemas
siis kui ma olin väike ja palusin Ema
uskusin, et tingimusteta armastust on päriselt olemas
siis kui ma olin väike ja palusin Isa
et ta oleks unistusteski minu jaoks olemas
siis kui ma olin väike ja palusin Sõpra
uskusin, et vendlus viib vennad võidule
siis kui ma olin väike ja palusin Võõrast
uskusin, et headus on kõigis meis olemas
siis kui ma olin väike ja palusin üksikut Puud
uskusin, et loodus on mina ja mina looduse oma
siis kui ma olin väike ja palusin Sind
uskusin, et sa ei jäta iial mind

Autor: Monika Kuzmina

Kui ingel sul koputab uksele vaikselt

Kui ingel sul koputab
uksele vaikselt
tasa sosistab sõnu
mida kuulma sa peaks

Kui ingel sul koputab
uksele vaikselt
ingel peale ei sunni
ta välja ei pressi

Kui ingel sul koputab
uksele vaikselt
ingli tiibade puudutus
õrnalt sind paitab

Kui ingel sul koputab
uksele vaikselt
sul vaja vaid tunda
ja uskuda tunnet

Kui ingel sul koputab
uksele vaikselt
ava meeled ja süda
las tunneb su hing

Kui ingel sul koputab
uksele vaikselt
ingli sosinad saadavad
sind teekonnal kõikjal

Kui ingel sul koputab
uksele vaikselt
pehmelt valguse poole
su pilku ta aitab

Autor: Monika Kuzmina

Kõik, mis südant sul nüüd hirmutab

Kõik, mis südant sul nüüd hirmutab
sel astu vastu siis kui vaja
ei ole maailm miski muu
kui koht, kus endale saad jääda truuks
kui jäägitult endalejääd truuks
siis elu lõpul naeratad
ei hirmuta sind lahkuv meel
ei kohuta sind surmakeel
sa ole elus sina-ise
jää endale sa kindlaks lõpuni
ei pea sa kummardama võõrast meest
ei alluma ta halva tahtele
sul väljapääs on olemas
ka siis, kui ümbrus pime on
sa usu ikka endasse
ja astu samme julgelt edasi
ma palvetan su eest
kui hetk sul elus raske on
sa usu, sellest õppida sa saad
üks asi, loodan, sind ei takista
see vihkamise võim, mis takistab
seo lahti ennast tema köitest
ja lase südamesse armastuse vägi
see ainus, mis me hingi päästab
mis annab tiivad meie meeltele
ning avab südame, loob luulet meie keeltele!

Autor: Monika Kuzmina