Meelerahu nimel, palun sind
palun – jäta rahule hing
palun lõpeta sõda
leiaks ühegi tõelise sõbra
Meelerahu nimel, palun sind
palun – pisarad silmis
palun ava inimese süda
et elaks edasi, mis päriselt püha
Meelerahu nimel, palun sind
palun – põlvili maas
palun armastust uut
et ärkaks inimene suur
Meelerahu nimel, palun sind
palun – lihtsalt palun
Jumal, aita leppida ära
et avaneks taevalik süda.
Autor: Monika Kuzmina
Emakeeleliselt oleme
üheskoos üks Eestimaa,
pole vahet, kus elame,
ei unune see eal.
Autor: Tarmo Selter
Kui kustumas hetked ja lootused elus,
kadumas armastus, ilu,
elada praeguses ajas on valus
ja raske nii Sinul kui minul.
Euribor tõuseb ning kadud need kaovad,
töökohtades tekib pankrott,
lapsed, koos nendega isad ja emad
elus otsimas uut kohta on.
Riiklikud maksud on tõstmas me koormat
inflatsiooni varjus veel siiski,
valitsus ütleb: "Kõik hästi on, oota,
küll teile ka pudeneb miskit!"
Eelarve miinuses, makse on vaja,
kuid milleks siis luisata aina,
poliitkorrektselt vaid keerutab Kaja,
ei räägi, mis hinges veel painab.
On maailmas sõda, koroona see jääb,
energiakriis Nord Pooli abil,
metsad on läinud, mõni rikkaks vaid saab,
nõnda töötabki pettuste masin.
Elame Eestis, siin olla on hea
kuni elada lastakse rahus,
ellujäämise nimel nüüd võitlema peab,
on Eestis toimuvat vaadata valus.
Autor: Tarmo Selter
Siin on Su mullased vallid,
järgi jäänd´ metsade viirg,
jah, jääd mulle alati kalliks
sinitaeva laotuses siin,
kus elame, rajame kodu,
austame omade keelt,
kõnnime isade radu,
olles oma emade meelt.
Hoides Sind südame sopis,
mängides hingede keelel,
ridades välja Sind toongi,
oled mul alati meeles.
Autor: Tarmo Selter
Igal märtsil mõtlen rohkem
oma emakeelest,
rinda tekib tunne uhkem
kaunist eesti keelest,
kõlavatest häälikutest,
sõnast lauseteni,
meie oma autoritelt
luulest lauludeni.
Autor: Tarmo Selter
Kas kuuled, kuidas kõlab
esimene sõna,
teine ja siis kolmas?
Ootad, millal neljas
lõpetamas lause,
luues lugusid ja laule,
mängides me meeles,
meie emakeeles.
Ei unustada saa
oma isamaad,
saatmas meid me teel
meie emakeel.
Autor: Tarmo Selter
Päikese käes Eestimaa
särab nõnda kaunina,
sinitaevas, metsaviirg,
valge lume kauge piir
on meie lipu värvides
meie kõigi südames.
Autor: Tarmo Selter
Sinine on meie taevas,
must on tume metsaviirg,
lumivalges pilvelaevas
kõrgel pilvepiiril siin
vaatame, mis meil on olnud,
mis on varsti tulemas,
Eestit ümbritsevad ohud
sellel tuulepealsel maal.
Eal ei suuda ükski vägi
murda rahva tahet,
kes näeb ajast aega läbi
levitatud valet,
hoides vabana me hinge,
meie kodumaad,
aeg teeb ikka omi ringe,
Eesti on ja jääb.
Autor: Tarmo Selter
Kevadises sinitaevas
mustast mullast võrsumas
on läbi valge lumevalli
meie kaunis Eestimaa.
Autor: Tarmo Selter
Muusika mu emakeeles,
laulud, sõnamängud need,
luuletused ikka meeles,
mida õpitud sai kooliteel.
Vahel ikka emakeeles
meeldib mulle suhelda,
isegi kui võõras keeles
tuleb palju rääkida.
Eesti keel, mu emakeel,
on südames ja hinges ka,
isegi kui kaugeil teedel,
ei emakeelt ma unusta.
Autor: Tarmo Selter