Meie abielu läks uppi
Kui teine naine keetis sulle suppi
Su vale oli, et tegid tööd,
Samal ajal teisega veetsid ööd.
Mulle näpuga näitasid
Ja puudusi ette hõõrusid.
Võinuga oli vale,
Kartul polnud piisavalt sile
Piimapakk oli valepidi
Elu läks meil alaspidi
Ootasin sind kodus
Hinges oli lootus,
Meeles abielutõotus
Sulle polnud see tähtis
Ego tegi mis tahtis
Õigus kõiges ainult sul
Aega polnud üldse sul
Tähtis polnud mina sul
Nüüd on sul vaba tee,
Millel puudub tagasitee
Autor: Helen Paukson
Sa tulid teise naise kööki,
valmistasid seal õhtusööki.
Haarasid sa oma võimu,
Kord sa maksad oma lõivu
Lilledki sa ümber tõstsid,
mehe endale võtsid.
Olete te paras paar
Ei kahetse te mitte üks raas
Elu teeb kord oma töö
Ja seda suppi kord sa üksi sööd
Autor: Helen Paukson
Oksal oli väike tihane
Polnud tema üldse vihane
Rõõmsalt kõigile otsa vaatas
putuka noka vahele näksas
Saabus siis leevike,
Tema oli pisike
noka vahele sai pungad
mida jätkus hulga
Samal puul lindude elupaigad
Sõbralikult nad koos seal olid
Ja samamoodi, läksid-tulid
Autor: Helen Paukson
Hommikul tööle minnes
Nägin klaasil jääd
Kristallist karge, selge
Sädelevalt jääv
Nõnda siis ma möödaminnes
joonistasin südame.
Nii on maailm ilusam,
hingel väike palsam
ja vaade jääle armsam
Autor: Helen Paukson
Kui silmad on unised
ja meeled on tulised.
Kuulen kuis vesi vuliseb
ning puder vaikselt podiseb.
Teen ma hommikukohvi,
et saada päevale head lihvi,
magusat suhkrumahvi.
Päev tuleb täna hea,
Soovin,et seda tead
Autor: Helen Paukson
Tunnete möll on meie sees
Tuled mul vastu ikka koduteel
Sügavalt silma mulle vaatad,
Kaissu mind sa endale haarad,
Oled välimuselt pop,
Hinges sul ikka on rock
See on mulle täitsa uus,
Minu jaoks midagi suurt
Autor: Helen Paukson
Kuskil sügaval mu sees
On meeles
kui kõndisime alleel
See endiselt mu sees,
See tunnete tee,
mil kaks, me olime veel
ja puutumata me eluteed
See meeles veel mul,
See meelte tulv
Hoian südames veel ,
Seda tunnete meelt
See lihtsalt ei kao
Ja vahel südames taob
Autor: Helen Paukson
Kui hinges oli valu nii suur
Saabus mu ellu keegi uus
Tal kaunis naeratus suul,
hoolimata, et õues tuul.
Ta palus mu suudlust,
jäägitut truudust
usaldust ja armastust,
kirglikku kallistust
Autor: Helen Paukson
Nii hea tunne kui ütled, et olen kallis.
Ma ei olnud selleks valmis.
See nii hea,
et saatsid kaunid read.
Kas seda tead ?
Just seda ma praegu vajan
ja hõiskan välja nii, et maailm kajab
Mu südames taas helgus
ja hinges selgus.
Hea on olla armastatud
ja mitte arvustatud
Autor: Helen Paukson
Tunnen taas armastust,
kaunist ja head..
fookuses pole enam mu vead.
Suudeldes nii kaunilt,
silitad mu pead..
mõttesse tulevad luuleread..
Autor: Helen Paukson