Kooli, tarkuse ja õpetajate luuletused

Lilled õpetajale

Sa tulid lasteaeda,
silmis pisaraläik,
nägid palju vaeva,
kuid see polnud veel kõik.

Sa tulid lasteaeda,
oli teisi veel seal,
ikka Sinu jaoks aega
leidis õpetaja hea.

Sa tulid lasteaeda,
kui olid alles väike,
täna uksel seisad Sa,
silmis pisaraläige.

Jäävad Sinust lasteaeda
õpetajad armsad ja head,
neile kaunid õied tood Sa,
kuid ise lahkuma pead.

Autor: Tarmo Selter

Õpetajale

Sa olid karm, kuid samas hea,
Sinu tunde ikka meeles pean…

Sa olid range, halbu hindeid sain,
Sinu sõnad eluks meelde jäid…

Sa naeratasid, olid tore,
palju hetki elust meelde tuleb…

Sa olid olemas, olid õpetaja,
Sulle tänulik on iga lõpetaja…

Sa oled Sina, oled inimene,
teeviit mu elus, minu ligimene…

Autor: Tarmo Selter

Rapla Vesiroosi Kooli

Eestimaal on palju koole,
silma jäi vaid see,
kus on palju vesiroose
käimas kooliteel.

Sirgunud koos kooliga
on suureks palju noori,
kes õppinud on hoolega,
siis läinud elukooli.

Õpetajad imelised
naeratavad Sulle,
kahemehest viielised
kergelt teevad küll veel.

Kes see tahab targaks saada,
otsib õppetooli,
leiab ennast samme seadmas
Vesiroosi Kooli.

Autor: Tarmo Selter

Lauliku hommik

1

Jälle vaarun koju
      pisarais ja purjus.
Ah, kui naeruväärselt
      eluõnn mul nurjus!
Jälle kord su hellus
      äratas mus looma.
Ime veel, et rentslis
      maoli ma ei rooma!
Udus talihommik
      virgub sularõske.
Äkki tabas laksuv
      lumipall mu põske.
Noor ja kiljuv kari
      rõõmsaid piimakärsse
rühkis koolimajja
      veerima mu värsse.

2

Üks hambutu vanapiiga
mind unes tallas ja rõhus.
Kas olen ehk suitsetand liiga,
või on mul ussid kõhus?

On's tükike jahukäkki,
mis magada mind ei lase?
Või äkki
ma salmikuist jälle rase?