murra müütidest läbi
heida takistus teelt
usu südamesopis
on õige su tee
sinu südames sõber
teab vastuseid häid
ära hirmuta teda
kuula sosinal seda
kõik see, mida peab
ei pruugi olla sul’ hea
ära keela eksimust
tulla teele, kui vaja
sinu südamekajast
saab siis uhke lava
Autor: Monika Kuzmina
Mind üldse ei huvita
mida teised arvavad
Mul täiesti pohhui
mis toimub su peas
Mul jumala suva
ei meeldi sul ma
Ma sõidan sust üle
kui tahan vaid ma
Mind üldse ei huvita
mida tegema pean
Teen seda, mida tahan
oma vankrit ma vean
Mu vankris on kulda
sind ärritab see
Su teel on vaid mulda
ihkad kanda kuldkeed
Sa kanda saad keed
kui kullast on süda
Ka siis, kui su teel
on vaid mullast muda
Autor: Monika Kuzmina
Hunt tunneb, et elu on raske
midagi panna pole tal põske
hunt jookseb seal orava rattas
istub kinni ta käbikunni mättas
Hunt rattas end kohmakalt tunneb
kukub pidevalt ninali maha
saab aru, et metsas peaks pidama jahti
kuid rattas üle ei jää mingit mahti
Hunt ise end elus vaid sunnib
teiste sunnile vastu ta punnib
hundirind on ju julge ja võimas
ka siis, kui jumal ta läbi sõimab
Hunt öösel näeb taevas kuud
peaks uluma hundikombel, ei miskit muud
metsaasukas loodud on loomaks
ning saagi peaks koju tooma
Hunt olla ei saa orav või jänes
naerualuseks loom, kui tal on kasukas vale
hunt murdma peaks pooleks kõik lambad
ka siis kui liigub ringi vales kambas
Hunt jäägu vaid väärikalt hundiks
ses maailmas, kus loomariik segases pundis
hunt rattasse jooksma ei sobi
hundi rinnus elab üksainus susi
Autor: Monika Kuzmina
Las minna see mure, mis mõttetult muretseb
las minna see mõõn, mis on sinu teel
las minna see soov, mis minna vaid saab
las minna see vaev, mis koormaks on vaid
Las olla see olevik, helge ja hea
las olla see viis, mis uue laulu sul loob
las olla see meri, mis vaikides kannab
las olla see armastus, mis sooja sul annab
Autor: Monika Kuzmina
Sulen silmad, näen liblikaid lendamas
jooksen põllul, mis lilli on täis
eemalt vaatab mind silmapaar hea
mind kalliks ta endale peab
Sulen silmad, näen taevaseid sõpru ma
astun teele, peos saatmas mind ristikhein
minu ingel jääb seekord must maha
sellel teel üksi võidelda tahan
Sulen silmad, näen kappamas hobuseid
hüüan järgi, sest kiirustan minagi
olen teel, mis on pikk ja nii kõle
kuid läbi see käia mul tuleb
Sulen silmad, näen armsamat eemal ma
olen põllul, jään sinna ma lamama
kogu kiirus on kuskile hajunud
ja inglid ei olnudki kadunud
Autor: Monika Kuzmina
Olen armastuse usku
naudin elu südames
olen armastuse usku
tunnen armastuse rõõmu
Olen armastuse usku
vaatan hingeilu pimesi
olen armastuse usku
sulgen silmad, tunnen elu
Olen armastuse usku
palves palun armastust
olen armastuse usku
usun armurahusse
Olen armastuse usku
sulle inglid palun appi
olen armastuse usku
palun usu sinagi
Autor: Monika Kuzmina
Kui püüda vaid kauget ja kallist
käia seal, kus teemandid talla all
kus rüü läigib rohkem kui kullakang
kus sõna on suurem kui soov
Kui püüda vaid vara ja võimu
olla seal, kus valituks osutud
kus selleks, et olla keegi
peab olema keegi teine
Ei leia me rahu ja rõõmu
süda võib külmaks nii jäädagi
ei piisa vaid välisest särast
vaja on väärtust ja väärikust
Et leida õnne ja õnnistust
ei vaja me kallist ja kauget
las süda lööb esmalt meis särama
see ainus, mis avab me väravad
Autor: Monika Kuzmina
Las särab sillerdav päikesepaiste
neil vetel, mis soojad ja selged
las rõkkab rõõmust ka võõra süda
las kahjust saab kallistus
heldus on hea
säravad silmad on teejuhid head
hingeviis maagiaks, muusikaks saab
süda on siiras ja naeratus suul
kui kuukuma kaugelgi rõõmu teeb
see ilu ja hetk, mis meelde jääb
õhus on armastust
igaüks teab
sest temagi südames
leidub ka head
Autor: Monika Kuzmina
Kui kalliskivi salamisi
elevusest päikest piilus
veidi justkui kinni kiilus
nägi päikesel tantsimas last
naeratus suul
lokid punaselt kuult
siiras kui sinilind
hõikab universumist üle
ära püüa mind
kuid armastan sind
elu elamise hind
vabaduse tuul
kuid kord on suur
igatsus uus
tahaks lennelda kuul
ja mis muud
kui kallistas kivi
äkki südames ärkas
kaaslane – kalliskivi …
nii et poisid:
moodustage nüüd rivi
tüdruk on teemant
arad vaatavad eemalt
julge printsi süda
kes ratsutas kuul
naeratus suul
hõikab universumist üle
tahan püüda sind
et armastaksid mind
Autor: Monika Kuzmina
Armastus valus on
kui südames jää
vaatan üksi ma pimedust
miski ei loe
Sind ei muuda ma
muuta ennast vaid saan
avan südame ukse
luban päikesel paista taas
Süda ikka kalk sul
sädet ei ole
palve on püha mul
justkui armastust poleks
Su pilk on nii külm
kas elu on olnud sul julm
sind ümbritseb võim
avan siiski hinge ma sul
Uhkus on upsakas
kole ja külm
armastus sulataks
südames jää
Ma ootan sind kaua
ma armastan sind
ma südames tean
sa armastad mind
Autor: Monika Kuzmina