Kaua talv veel oma nägu näitab,
oma haardes kevadet kinni hoiab,
päikest lumepilvedesse tirib,
aprillinalju viskab?
Kaua talv veel jäist sõrme näitab,
lumehelbeid taevast lennutab,
valges lumerüüs ringi kondab,
kevadest kõrgemale end upitab?
Kaua veel…
Autor: Lilia Järv
Nähtamatult kevad ringi hiilib,
aga tunnen teda küll.
Vargsi põõsa vahelt piilun,
sealt vaatab vastu sinilill.
Kõrgel taevas vahutavad pilved,
lumesegune on ilm.
Tuju mul ei muutu sellest,
südamel särab päikesesilm.
Autor: Lilia Järv
Vihm see rõõmsalt tibutab
kooliaasta eel,
sügis pargis jalutab,
lehed tema teel.
Sügis on nii naljakas
vihmakeebi sees,
jalas suured potikud,
kaks numbrit suuremad need.
Sügis aedupidi hiilib,
õuntega end hellitab,
rohke sügissaagiga meid
kõiki kostitab.
Sügisel on mitu tuju,
muutlikud on need,
kiirelt tuju muudab kuju,
kuldne sügis meele rõõmsaks teeb.
Autor: Lilia Järv
Vaata, linnud lendavad ära,
puudelt lehed langevad,
vaiksemaks jääb looduses kära,
sügis õues jalutab.
Suvi soe mõtetes läheb,
sügis tuleb oma võluga,
kirevamaks aina elugi läheb,
midagi ilmas hakkab muutuma.
Varsti olengi sügise süles,
hingan ja elan koos sügisega,
vahel on vihmapilved mu üle,
siis süda ja hing koos nutavad.
Autor: Lilia Järv
Suur kevad õitseb
ja paneb päikese särama
Suur kevad õitseb
ja katab maad iluga
Suur kevad õitseb
ja paneb linnud rõkkama
Suur kevad õitseb
ja paneb südamed põksuma
Suur kevad õitseb
ja paneb jalakesed tantsima
Suur kevad õitseb
ja jagab rõõme kuhjaga
Autor: Lilia Järv
Vahest sügis ongi see-,
mu hea kaaslane.
Vahest sügis ongi see-,
mu hingesugulane.
Vahest sügis ongi see-,
mu pisarate ja tunnete allee.
Varsti vihm piitsutama hakkab
ilma ilusat,
siis rõõmgi südamel tuhmuma hakkab,
kurbus kanda kinnitama südame peal.
Olen üleni ma sügise sees,
tuulte ja tormide kanda.
Sügis mu hingesugulane on,
tal on mulle palju anda.
Autor: Lilia Järv
Talvetaadil habe härmas
keha katab tuisukott
Ta ei kõnni sammul kergel
tuiskab tuisus tuuselkott
Talvetaadil nüüd on võimu
paugutada siin-ja seal
Tõsta lumehange kõrgust
teeb mis tahab,ise teab
Näpistada meeldib talle
siis kui jäine on ta meel
Linnukest, kes külmast kange
loomakest,kes metsateel
Külm on talvetaadil süda
Mis sa teed!
Autor: Lilia Järv
Üha soojemalt näitab ennast päike,
iga päikesekiir annab loodusele oma läike ,
pajupõsal tibukesed väiksed,
pungad puul lehtivad vaikselt.
sini-sinine on taevas,
niidud, aasad rohelust on täis,
liblikate lend on nii õrn ja nii armas,
lilled kevadtuules noogutavad päid.
Linnulaulust kogu loodus kajab,
pesas linnupojukene ema vajab,
ojakene singa-vonga oma teed rajab,
iga süda vaikust, rahu vajab.
Autor: Lilia Järv
Alles need rändlinnud
lendasid ära
Kõrvus veel nende
rutakas kära
Tiibadesahinat kuulda on täna,
ju siis kevad minu südames
on tärganud juba!
Autor: Lilia Järv
Kevad tuli tasa
tasa õitsele lõi
üks lilleke õie avas
kuni jõudis südameni
Autor: Lilia Järv