Monika Kuzmina

Külamoori paljastamise lugu

Kord kõndis teel üks külamees
kes külaeite kuulis peksmas keelt
külaeide jutujärgi
tal olevat kõik lapsed erivärvi
see külamees on rahvamees
ei tema liialt üle kee
ta mõtles hoopis, kuidas võiks
külaeide kasvatada paiks

Külaeide kutsus külla
külamoor see lubas tulla
näitas talu, loomi, lapsi
pakkus veidikene napsi
külaeit sai kõhu täis
taluõues ringi käis
saadut aina üksi nosis
õhtuks lausa ära väsis
külaeit sai kingitusi
lastelt ise noris musi

Kõik paistis olevat nii hea
jutud lõppema ju peaks
kuid kõndis külamees sel teel
kuuleb külaeite jälle peksmas keelt
külaeide jutujärgi
tal lapsed olevatki eri värvi
lisaks loomad ronivad tal sängi
ta jootnud eide täitsa täis
ja külaeidel peale käin’d
et külaeit ei räägiks tõde
et külamehe arvates ta nõnna kobe!

Autor: Monika Kuzmina

Ei päike pulmapäeval väsi

Ootusärevalt on kevad põue pugenud
Sa tead, ta ootab sind
saad tema kaasaks sa
sa tead, mis toob teil tulevik
sul kindel tema kõrval on
sa loodad ainult head
te silmis sära teineteise jaoks
see ärevus las kestab kaua
las liblikad need lendavad
ja hinges kevadlilled õitsevad
las voolab armastuse jõgi
las tuul teeb põskedele pai
las pilvepoisid plaksutavad käsi
ei päike pulmapäeval väsi

Autor: Monika Kuzmina

Valus on vaadata süütuid silmi

Valus on vaadata süütuid silmi
lapsel, kel sõbraks vaid päikene on
valus on vaadata naeratust suul
kui lapsel polegi miskit muud

Valus on vaadata vikerkaart
kui värvides lapsed seal eksivad teel
valus on isegi olla ema
kui lapsi on emata veel

Valus on vaadata taevasse valgesse
kui lapse kohal mustad mured vaid on
valus on näha ja tunda end kukkumas kaljult
kui lapsed ei saa olla valu eest varjul

Autor: Monika Kuzmina

Valguse valguses

Valguse valguses pimedas toas
üksi ja hirmul
on laps
hingepiin valus
valguse ootuses
vaatab lootuses
ehk …
tuleb keegi
kel süda hea
ja peab
ohh
unistus läinud
usu värin
väikene veel
õhtu eel
nutt
pime on toas
küünlaleek
ema hea
ukse peal
valguse valguses
südame arm
kaob kõik, mis karm

Autor: Monika Kuzmina

See maailm, kus kõndis hea laps

See maailm, kus kõndis hea laps
maailm, kus head tegi paps
maailm, kus armastas ema
kus kallis oli igaüks temal

Seal maailmas hoidsid mul käest
seal kallistasid mind kõigest väest
seal ütlesid – armastad mind
ja mina armastan tõeliselt sind

Me maailma vallutas kurjus
me armastuse lõhkas see lurjus
me üksi jäime kartuse hirmus
me unistus hetkega nurjus

Jäin üksi ja nutsin, mis saab
valust lebasin üksinda maas
kas paraneb kunagi haav
kas näen sind iial taas

Ma palusin pisarais sind
ära iial jäta palun mind
mul vaja pole midagi muud
kui häid sõnu sinu ausalt suult

Must möödusid võõrad rüüd
hingetult anusin – aidake nüüd
ükskõiksus oli vallutan’d maa
jäin üksi ma lebama maas

Siis tuli see väikene laps
keda hästi oli kasvatan’d paps
kelle ema oli öelnud mis hea
laps teadis, mis tegema peab

See laps tegi hellalt mul pai
hingevalust ta hetkega aru sai
mu käest võttis kinni ta käsi
ja sosistas – ära uskumast iial väsi

Tõusin püsti ja märkasin puud
tundsin õrna ja sooja tuult
taevas kingi mulle palun uus suund
nägin esimest naerul suud

Nii muutus me maailm ja mina
kus laps ütles mulle hea sõna
sai sooja mu murdunud süda
sain teada, kõik muutub, kui temast saab sina

Autor: Monika Kuzmina

Sa oled mul kallis

Mis muret teeb lapsel, ta silmad on kurvad
miks kurb on tihti ta meel
ehk armastus emalt tal puudu jäi
või isa ei teinud tal kunagi pai

Mis muret teeb lapsel, tal nukker on meel
miks rõõmust ei hüppa ta kodus lakke
ehk keegi öelnud – sa üksi siin pole
ei lohutan’d kolli eest, mis oli nii kole

Mis muret teeb lapsel, tal pisarad põsel
miks keegi ei kuula, miks keegi ei aita
ehk kõigil on kiire ja aeg on kallis
kuid laps ootab sõnu – SA OLED MUL KALLIS

Autor: Monika Kuzmina

Pärnjoe püha tee

Teeotsal astun bussist maha
pisike pamp
ees ootamas koertekamp
lammas Vasja, kes räägib
inimkeeli
kujutlustes kallis karu
ettekujutlusvõime hirmus maru
maasikad ja ristikhein
teen laada
kus vanaisa ainsana käib
talle kaup meeldivat näib
vaatan vanaema samme
hingan vanaisa õnne
mu sõbrad on laudas
lehmad ja lapse ainus laul
eeskujuks on töö
ja armastus suur
räägib linnukeel head
süda puhas olema peab
üksindust ilmas ei ole
sest vanaisa silmas
on universumi jõud
kui valitseb hingepõud
teeotsal astun bussist maha
sinna Pärnjõe taha
kus ongi püha tee
mis lapse hingele sooja teeb

Autor: Monika Kuzmina

Laps ootab ema

Lumemütsid on katnud maa
sügislehed on langenud puudelt
värvid peitnud end looduse põue
inglid tulnud on taevast me õue

Lumeinglid valvavad lapsi
laste kilkeid on täis kogu õu
lumehelbeid neil täis suu ja silmad
lapsi üldse ei heiduta ilmad

Uisuväljak on pimedaks jäänud
üksi laps istub uisuväljal
pühib pisara põselt – avab silmad
näeb inglit, kes valgust süütab õrnalt

Nii istub see laps – ootab ema
kes tuleks ja kallistaks teda
igal õhtul suleb seal silmad
ootan’d talve nii kaua on tema

Teab – ema ei jätnutki teda
ingliks hakkaski jääväljal tema
nii kohtuvad laps ja ta ema
igal talvel seal külmal jääväljal

Nii kohtuvad laps ja ta ema
igal talvel seal külmal jääväljal …

Autor: Monika Kuzmina

Uus algus

Uus algus võib alata täna
avada tuleks me südame värav
kui raskus on võtnud võimust
me soovid maksavad lõivu

Uus algus on meie teha
aita südamel valgust näha
las pimedus langetab rüü
ära otsi kellegi süüd

Uus algus on siin ja praegu
kui hingehääl kuulama vaevuks
näe ilu ja imede väge
ärka üles – see on tõeliselt äge

Uus algus on käes ja kohe
las hirmust saab vapruse lohe
sule silmad, näe kangelast silme ees
ta ootas sind südame sees

Autor: Monika Kuzmina