Eestimaa luuletused

Mis siis, kui sellest ei olegi midagi

Mis siis, kui keegi ei kuule, ei näe
Mis siis, kui uks kinni sul nina eest läe'b
Mis siis, kui saatan on sõbra silmiski
Mis siis, kui ingleid enam ei olegi
Mis siis, kui häbis üksi sa seisadki
Mis siis, kui võõra valeks on sinu tõdegi
Mis siis, kui vennast saab vihane vaenlane
Mis siis, kui valu sinust saab võitugi
Mis siis, kui mõistus südame vägisi murrabki
Mis siis, kui sellest ei juhtugi mitte midagi
Mis siis, kui süda silmi ei vajagi
Mis siis, kui käiks ustest läbi hoopiski
Mis siis, kui sõber sul sõber polnudki
Mis siis, kui ingel ise oledki
Mis siis, kui häbi maailmas polegi
Mis siis, kui võõras hävineb valega
Mis siis, kui vennaks on vabadus valida
Mis siis, kui kunagi üksi sa polegi

Autor: Monika Kuzmina

Vapper mees sammub sirgel teel

Vapper mees sammub sirgel teel
ta külg on kui kalju, ta süda on soe
Vapper mees annab emale au
ta lapsel on naeratus näol
Vapper mees kannab daami kätel
ta muret ei kurda ja rahu loob
Vapper mees astub sõtta kui vaja
kuid ise ta sõda ei loo
Vapper mees seisab lõvina teel
ei seedi ta kurjuse keelt
Vapper mees tunneb mõistuse häält
kõik piirid ta eemaldab teelt
Vapper mees lubab naerda kui vaja
kuid laitust ta suult ei kaja
Vapper mees istub vagusi majas
tegude eest aplausi ei vaja
Vapper mees muudab maailma raja
ta sõnadel lõpmatu kaja

Autor: Monika Kuzmina

Meelerahu nimel

Meelerahu nimel, palun sind
palun – jäta rahule hing
palun lõpeta sõda
leiaks ühegi tõelise sõbra

Meelerahu nimel, palun sind
palun – pisarad silmis
palun ava inimese süda
et elaks edasi, mis päriselt püha

Meelerahu nimel, palun sind
palun – põlvili maas
palun armastust uut
et ärkaks inimene suur

Meelerahu nimel, palun sind
palun – lihtsalt palun
Jumal, aita leppida ära
et avaneks taevalik süda.

Autor: Monika Kuzmina

Eesti elu

Kui kustumas hetked ja lootused elus,
kadumas armastus, ilu,
elada praeguses ajas on valus
ja raske nii Sinul kui minul.

Euribor tõuseb ning kadud need kaovad,
töökohtades tekib pankrott,
lapsed, koos nendega isad ja emad
elus otsimas uut kohta on.

Riiklikud maksud on tõstmas me koormat
inflatsiooni varjus veel siiski,
valitsus ütleb: "Kõik hästi on, oota,
küll teile ka pudeneb miskit!"

Eelarve miinuses, makse on vaja,
kuid milleks siis luisata aina,
poliitkorrektselt vaid keerutab Kaja,
ei räägi, mis hinges veel painab.

On maailmas sõda, koroona see jääb,
energiakriis Nord Pooli abil,
metsad on läinud, mõni rikkaks vaid saab,
nõnda töötabki pettuste masin.

Elame Eestis, siin olla on hea
kuni elada lastakse rahus,
ellujäämise nimel nüüd võitlema peab,
on Eestis toimuvat vaadata valus.

Autor: Tarmo Selter

Minu Eesti

Siin on Su mullased vallid,
järgi jäänd´ metsade viirg,
jah, jääd mulle alati kalliks
sinitaeva laotuses siin,
kus elame, rajame kodu,
austame omade keelt,
kõnnime isade radu,
olles oma emade meelt.

Hoides Sind südame sopis,
mängides hingede keelel,
ridades välja Sind toongi,
oled mul alati meeles.

Autor: Tarmo Selter

Meie emakeel

Kas kuuled, kuidas kõlab
esimene sõna,
teine ja siis kolmas?
Ootad, millal neljas
lõpetamas lause,
luues lugusid ja laule,
mängides me meeles,
meie emakeeles.

Ei unustada saa
oma isamaad,
saatmas meid me teel
meie emakeel.

Autor: Tarmo Selter

Eesti on ja jääb

Sinine on meie taevas,
must on tume metsaviirg,
lumivalges pilvelaevas
kõrgel pilvepiiril siin
vaatame, mis meil on olnud,
mis on varsti tulemas,
Eestit ümbritsevad ohud
sellel tuulepealsel maal.

Eal ei suuda ükski vägi
murda rahva tahet,
kes näeb ajast aega läbi
levitatud valet,
hoides vabana me hinge,
meie kodumaad,
aeg teeb ikka omi ringe,
Eesti on ja jääb.

Autor: Tarmo Selter