Valguse valguses pimedas toas
üksi ja hirmul
on laps
hingepiin valus
valguse ootuses
vaatab lootuses
ehk …
tuleb keegi
kel süda hea
ja peab
ohh
unistus läinud
usu värin
väikene veel
õhtu eel
nutt
pime on toas
küünlaleek
ema hea
ukse peal
valguse valguses
südame arm
kaob kõik, mis karm
Autor: Monika Kuzmina
See maailm, kus kõndis hea laps
maailm, kus head tegi paps
maailm, kus armastas ema
kus kallis oli igaüks temal
Seal maailmas hoidsid mul käest
seal kallistasid mind kõigest väest
seal ütlesid – armastad mind
ja mina armastan tõeliselt sind
Me maailma vallutas kurjus
me armastuse lõhkas see lurjus
me üksi jäime kartuse hirmus
me unistus hetkega nurjus
Jäin üksi ja nutsin, mis saab
valust lebasin üksinda maas
kas paraneb kunagi haav
kas näen sind iial taas
Ma palusin pisarais sind
ära iial jäta palun mind
mul vaja pole midagi muud
kui häid sõnu sinu ausalt suult
Must möödusid võõrad rüüd
hingetult anusin – aidake nüüd
ükskõiksus oli vallutan’d maa
jäin üksi ma lebama maas
Siis tuli see väikene laps
keda hästi oli kasvatan’d paps
kelle ema oli öelnud mis hea
laps teadis, mis tegema peab
See laps tegi hellalt mul pai
hingevalust ta hetkega aru sai
mu käest võttis kinni ta käsi
ja sosistas – ära uskumast iial väsi
Tõusin püsti ja märkasin puud
tundsin õrna ja sooja tuult
taevas kingi mulle palun uus suund
nägin esimest naerul suud
Nii muutus me maailm ja mina
kus laps ütles mulle hea sõna
sai sooja mu murdunud süda
sain teada, kõik muutub, kui temast saab sina
Autor: Monika Kuzmina
Mis muret teeb lapsel, ta silmad on kurvad
miks kurb on tihti ta meel
ehk armastus emalt tal puudu jäi
või isa ei teinud tal kunagi pai
Mis muret teeb lapsel, tal nukker on meel
miks rõõmust ei hüppa ta kodus lakke
ehk keegi öelnud – sa üksi siin pole
ei lohutan’d kolli eest, mis oli nii kole
Mis muret teeb lapsel, tal pisarad põsel
miks keegi ei kuula, miks keegi ei aita
ehk kõigil on kiire ja aeg on kallis
kuid laps ootab sõnu – SA OLED MUL KALLIS
Autor: Monika Kuzmina
Teeotsal astun bussist maha
pisike pamp
ees ootamas koertekamp
lammas Vasja, kes räägib
inimkeeli
kujutlustes kallis karu
ettekujutlusvõime hirmus maru
maasikad ja ristikhein
teen laada
kus vanaisa ainsana käib
talle kaup meeldivat näib
vaatan vanaema samme
hingan vanaisa õnne
mu sõbrad on laudas
lehmad ja lapse ainus laul
eeskujuks on töö
ja armastus suur
räägib linnukeel head
süda puhas olema peab
üksindust ilmas ei ole
sest vanaisa silmas
on universumi jõud
kui valitseb hingepõud
teeotsal astun bussist maha
sinna Pärnjõe taha
kus ongi püha tee
mis lapse hingele sooja teeb
Autor: Monika Kuzmina
Lumemütsid on katnud maa
sügislehed on langenud puudelt
värvid peitnud end looduse põue
inglid tulnud on taevast me õue
Lumeinglid valvavad lapsi
laste kilkeid on täis kogu õu
lumehelbeid neil täis suu ja silmad
lapsi üldse ei heiduta ilmad
Uisuväljak on pimedaks jäänud
üksi laps istub uisuväljal
pühib pisara põselt – avab silmad
näeb inglit, kes valgust süütab õrnalt
Nii istub see laps – ootab ema
kes tuleks ja kallistaks teda
igal õhtul suleb seal silmad
ootan’d talve nii kaua on tema
Teab – ema ei jätnutki teda
ingliks hakkaski jääväljal tema
nii kohtuvad laps ja ta ema
igal talvel seal külmal jääväljal
Nii kohtuvad laps ja ta ema
igal talvel seal külmal jääväljal …
Autor: Monika Kuzmina
Mul oli väike koer,
Süda oli tal soe
Karv tal kaunis valge,
Rõõmsad tema palged
Silmad kaunid nööbid,
mängukannilt näksas nööri.
Mulle oli ta truu
nagu mitte keegi muu
Autor: Helen Paukson
Jänkupoiss see hüpeldes,
aias ringi kareldes,
leidis aknalt munakorvi,
arvates, et munad toodi
ainult ikka temale,
karvasele, kenale,
tublimale jänkule,
tagaaia välgule…
Jänkuema kurjalt tuli,
otsides, mis kadund' oli,
leides poisi korvi seest,
mille sees nüüd elu kees,
sest ei teadnud jänkupoiss,
et kui jääb ta magama,
munadest siis tibud saab
soojas välja haududa…
Jänkupoisil kuri karjas,
nüüd ei saa ju koksida,
enam pole üldse nalja,
ei saa mune otsida,
siiski lohutamas teda
pisitibud väikesed,
kelle eest saab hoolitseda
jänkupoiss nii tubli veel…
Autor: Tarmo Selter
Kadri, Kadri, Kadri, Kadri
varsti uksel koputab,
Kadri, Kadri, Kadri, Kadri
kommikotti kergitab.
Kadri, Kadri, Kadri, Kadri
õnne toob Sul kuhjaga,
Kadri, Kadri, Kadri, Kadri,
lisaks silmailu ka!!!
Autor: Tarmo Selter
Kadrid vaikselt, salamahti
Martidega piilumas,
mis on õues läinud lahti,
kes on ringi hiilimas,
pole käes ju Volbriöö,
kuid hirmsad kollid need
täna õhtul teevad tööd,
on kõrvits leekides.
"Komm või pomm!!!"
on hüüdmas kollid,
lootes saada head,
hiilimas on
suured trollid
ja ka väiksemad.
Halloweeni kollid tulid,
lootsid miskit saada,
Kadrid, Mardid vaiksed olid,
teadsid, et veel jääda
kollid siia ei saa küll,
vaid läevad' ära koju,
sest, et tants ja naljapull
meil tõstmas hoopis tuju.
Autor: Tarmo Selter
Lasteaiapäevale
esmakordselt läheme,
kaasa teele võtame
lilled, rõõmsa meele veel.
Autor: Tarmo Selter