Vaata, linnud lendavad ära,
puudelt lehed langevad,
vaiksemaks jääb looduses kära,
sügis õues jalutab.
Suvi soe mõtetes läheb,
sügis tuleb oma võluga,
kirevamaks aina elugi läheb,
midagi ilmas hakkab muutuma.
Varsti olengi sügise süles,
hingan ja elan koos sügisega,
vahel on vihmapilved mu üle,
siis süda ja hing koos nutavad.
Autor: Lilia Järv