Vahest sügis ongi see-,
mu hea kaaslane.
Vahest sügis ongi see-,
mu hingesugulane.
Vahest sügis ongi see-,
mu pisarate ja tunnete allee.
Varsti vihm piitsutama hakkab
ilma ilusat,
siis rõõmgi südamel tuhmuma hakkab,
kurbus kanda kinnitama südame peal.
Olen üleni ma sügise sees,
tuulte ja tormide kanda.
Sügis mu hingesugulane on,
tal on mulle palju anda.
Autor: Lilia Järv