Tarmo Selter on luuletaja, kelle luulekogust leiab üle tuhande luuletuse. Ta kirjutab põhiliselt armastusest, elust, pühadest ja tähtpäevadest, aastaaegadest jne.
Peale luuletaja ameti on Tarmo ka muusik. Aastal 2006 alustas Tarmo kitarrimänguga, et panna mõned luuleread lauludesse.
Tema muusikaga saab tutvuda siin:
https://www.youtube.com/@pojamusic
Tarmo on avaldanud ka kaks luuleraamatut:
“Lihtsad sõnad” – 2022 / https://www.apollo.ee/et/lihtsad-sonad.html
“Lihtsad sõnad, Elust enesest” – 2024 / https://www.apollo.ee/et/lihtsad-sonad-elust-enesest.html
Tarmo Selteri loomingulist tegevust saab toetada:
Nimi:
Tarmo Selter
Swedbank:
EE382200221017270217
Eesti keel ja kirja võlu
loob meil nautimiseks sõnu,
hoides ikka südames
meie kallist emakeelt.
Kaunist kõla hoia meeles,
raamatutes kirjakeeles,
lausudes neid siin ja seal,
elades siin Eestimaal.
Kirjutades jälgi seda,
kus käib punkt ja kus käib koma,
räägi, laula kõlavalt,
nii keel see kõlab kaunimalt.
Eesti keel on riigikeel,
meie osa, meie meel,
Sinu oma, minu ka,
elades siin Eestimaal.
Autor: Tarmo Selter
Kuuled Sa tuulekest väljas,
oksad liikumas hetkes,
loodus paitab Eestimaad…
Tunned Sa rõõmu ja rahu,
üksteist siin hoides
meie oma Eestimaal…
Hingata saad, kuulda Sa saad
elu siin Eestimaal!
Hoiame koos, kuni veel saab
rahvast me Eestimaal!
Mullaselt musta, taevaselt valget,
siniselt veesilmades
on meie Eestimaa….
Vaata ringi ja meeles Sa pea,
milline on kodumaa,
meie rahva Eestimaa…
Autor: Tarmo Selter
Eestimaal on palju koole,
silma jäi vaid see,
kus on palju vesiroose
käimas kooliteel.
Sirgunud koos kooliga
on suureks palju noori,
kes õppinud on hoolega,
siis läinud elukooli.
Õpetajad imelised
naeratavad Sulle,
kahemehest viielised
kergelt teevad küll veel.
Kes see tahab targaks saada,
otsib õppetooli,
leiab ennast samme seadmas
Vesiroosi Kooli.
Autor: Tarmo Selter
Kui Sul käes on tantsutuju,
sadagu siis nii kui ujub,
tantsulapsel rõõmus meel,
närvi pole tantsu eel.
Autor: Tarmo Selter
Türil Konnas burksi saab,
kultra möllab COOPis,
kuskil lambad teevad "Mää"
ja muru kaob see hoopis.
Paide suurelt ette võtnud,
nüüd veel saab pealinnaks,
olid kõnelema jõudnud
enne Türit suurde linna.
Ühes jutus veidi tõde,
teises rohkem nalja,
kergeusklikel ei ole
mõtet minna välja.
Autor: Tarmo Selter
Istun vaikselt omaette,
vaatan taldrikul kotlette,
piimaklaasi ajan maha,
kahvel kukub selja taha.
Upitades langen toolilt
mopiämbrisse, mis poolik,
vesi lendab kahte lehte,
kiirelt peast teen matatehte,
mis veel põrandale kukub,
juba lendab toosist suhkur,
laud see nurga alla vajub,
alateadvus ohtu tajub,
püüan mitte liigutada,
ehk veel miskit kukub maha.
Autor: Tarmo Selter
Vale naljaks,
tõde naljaks,
elu naljaks,
ilu naljaks,
mina naljaks,
Sina naljaks,
tema naljaks,
nemad ka…
Autor: Tarmo Selter
Kaunist naistepäeva soovin,
sõnu ritta seada proovin
väljendamaks seda kõike,
mida ära teha võite,
olles tütred, naised, emad,
looduse poolt loodud kenad.
Autor: Tarmo Selter
Kallis issi, isa, paps -
nõnda hüüdmas teda laps,
kasvades nii läbi aja,
laps see ikka isa vajab.
Laps see läbi elu veel
toetub isa sõnale,
selles peituvale väele -
vahel karmile, kuid heale.
Siiski ei saa unustada,
"isaks" seda nimetada,
kes on lapse elust veel
nelja tuule poole teel.
Isa kasvatab ja hoolib,
lapse elus olla soovib
mitte paberil, vaid elus,
lapse rõõmudes ja valus.
Autor: Tarmo Selter
Ka kõige karmimas mehes
peitub väikene laps,
oma lapsega mängides
saab temast siis paps,
kes hoolib ja hoiab,
südames peab,
teda kätelgi kannab,
ta on ISA, ta teab.
Autor: Tarmo Selter