Luuletused elust

Loodus

Veepiisapärlites
peitumas elu,
tärkamas uuest' maailm.

Värsketes värvides
looduse ilu
märkamas kõikjal mu silm.

Loodus meil' kinkimas
rohelust, võlu,
hetki me lootuste valda.

Loodus, koos Sinuga
rõõmu kui valu
võtame üheskoos kanda.

Autor: Tarmo Selter

Sa elus väärid väärikust

Kui pead sa liiva alla peita soovid
Ja eluvankri ette hüpata sa proovid
Siis mõtle sellele, kes elus head sul teinud
Ja unusta, kes elu põrguks tein’d
Sa mine ikka sinna, kus ees sul sõber truu
ja hoia usku südames
su elu korda saab ja kõik muu
ei ole vaja põlata
ei pea sa viha pidama
see kõik, mis teel sul takistus
see vajalik ja õpetus
mis siis, kui nukraks kisub meel
ja mõtted muresid on täis
sa vaata ikka hinges veel
seal peidab ennast habras meel
sa paku talle hingetoitu
ja anna lohutust ja lootust
su usk sind vajab
hoia meeles
just sina oled see, kes vajalik
jah, sina oled see, kes tähtis on
ning elus väärib väärikust
sul tee on sirge või ka kõver
see kuulub sulle armas sõber
ei ole vaja peita end
ei ole vaja karta neid
on vaja seista – sirge selg
ja uskuda, et tulevik on hell

Autor: Monika Kuzmina

Kuidas luua head

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kes ma siis olen
ja mida siin teen

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
armastust uut
ja paljugi muud

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kuidas lasta minna
ja leinata

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kuidas olla mina
kui puudud sina

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kuidas avada silmad
ja süda

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kuidas kukkudes tõusta
eetikat tagasi nõuda

Pidin õppima uuesti
ikka ja jälle
kuidas luua head
ja parandada vead

Autor: Monika Kuzmina

Käi ikka mööda oma teed

Sa mine sinna
kuhu Sinu tee Sind viib
Sa ära pelga radu
mida käima oled loodud

Su tee on õige
ära pelga kukkumist ja kive teel
Su selg on sirge
kui Su rajal tõde teepeal on

Mul lase minna
kui minema ma olen loodud
Sa ära küsi, milline on minu tee
mu tee saab selgeks siis, kui olen teel

Kui Sinu tee on saatus sulle loon’d
Sa kõnni ikka mööda oma vaimset rada
mis sest, et oledki Sa vahel eksin’d rajalt
Sul täna võimalus on jälle olla oma teel

Mu elus kõik on selgeks saamas
mul hinges rõkkamas on rõõmus laps
mu isa, kes Sa oled taevas
mind ikka vaata, hoia õigel teel
mu ema kallis, kes Sa andsid mulle elu
ma tänan Sind, Sa oled püha mul

Ilma sündimisest saati
ma olen justkui eksind õigel teel
mu teel on olnud kive, kände, künkaid ka
kuid täna enam see ei loe

Ma lähen sinna
kuhu minu tee mind viib
ega põlga ära radu
mida käima olen loodud

Mu tee on õige
ei pelga kukkumist, ei kive teel
mu selg on sirge
kui mu rajal tõde teepeal on

Autor: Monika Kuzmina

Elu, mida elu ise inspireerib

Elu, kus valu on kadund ja kaugel
elu, kus vanad on noored
elu, kus noored on avatud meelel
elu, kus ema on pühamast püham
elu, kus sõber on sõbrast rohkem
elu, kus vanusel polegi kohta
elu, kus süda saab särada siiralt
elu, kus eile pole kunagi täna
Elu, mis elamist väärt
elu, mis pisara kasteveeks muudab
elu, mis ise on muinasjutt salus
elu, mis maalib ja loob
elu, mis unistab jäljest siin maal
elu, mis muudab me hinge suurust
elu, mis armastab anda
ja elu, mis annabki elu

Autor: Monika Kuzmina

Elu

Mis on elu
kui elu ei ole
mis on elu
kui valu ei oleks
mis on elu
kui rõõmu pole
mis on elu
kui surma poleks
mis on elu
kui sündinud poleks
mis on elu
kui mõte ei loeks
mis on elu
kui sõnu poleks
mis on elu
kui tegu ei teeks
mis on elu
kui väärtusi pole
mis on elu
kui eetikat poleks
mis on elu
kui õigusi pole
mis on elu
kui süda on kole
mis on elu
kui kurjust poleks
mis on elu
kui tõde ei tea
mis on elu
kui end Jumalaks pead
mis on elu
kui elus oled
mis on elu
kui armastust poleks
mis on elu
kui sind elus poleks
mis on elu
kui lihtsalt elus oleks

Autor: Monika Kuzmina