Taevas või taevalik maa
uhkust ja ülbust on ka
vahel alandlik meel
vahel saatana keel
elu teed sulle loob
peidus näljane loom
valib vaatamist ka
surub alla su ta
ütled ei
kuuleb jaa
palud hästi sa
ei kuula sind ta
oled hea
sõna kuulama pead
valid ennast
ilma jääd vennast
oled põlvili maas
karjud hingetuks taas
see süda ei ava
tal pole see tavaks
lase lahti end
ta pole su vend
Taevas või taevalik maa
armu ja usku on ka
vahel armunu meel
vahel kirglik keel
sinu teele loob tiivad
mis taevasse viivad
valib hingega ta
tõstab kõrgele ka
ütled ja
kuuleb ja
palud südamest sa
teab sõnumit ta
oled hea
ta kaotab su vead
ta süda on hea
sa lihtsalt seda tead
oled põlvili maas
avab uksed sul taas
see süda on sinu
justkui täiesti minu
lasedki lahti end
nii algabki lend
Luuletused elust
Duell sünnib solvudes, sõda solvajat ei vaja
Suured sõnad need teevad kahju
kui sõnade taga tegu ei peitu
tegu see tulgu, kui mõte on õige
halb saab heaks, kui vale saab õigeks
muuta saab ennast vaid
miski muu meid ei muuda
selge on see ka
astud saatuse teel sa
sinu saatuse määrajaks
pole määratud nemad
sa püsid sel teel vaid
iseennast võites
duell sünnib solvudes
sõda solvajat ei vaja
Autor: Monika Kuzmina
Vabaduse nimel, vabandan!
Vabanda, et näen taevas alati tähti
vabanda, et kardina taga mul polegi koledat rotti
vabanda, sest kõhus on pidevalt liblikad
vabanda, sest armastan päriselt hetki
vabanda, et laulan ka siis kui lauda ei või
vabanda, et tean täpselt mida tahan ja teen
vabanda, et hall on minu jaoks kollane
vabanda, mu elu muusika muudabki
vabanda, et armastust avatult avaldan
vabanda, et kivike tee ääre rõõmu mul teeb
vabanda, et silmis on sära, mis ei tahagi kustuda ära
vabanda, et poes mängin saiaga kitarri ma
ja vabanda, et mudast voolin ikkagi maasika
vabanda, et õigluse eest võidelda jõuan
ja vabanda, et sinu ees üldsegi vabandan
Autor: Monika Kuzmina
Mis juhtub
Mis on sinu saatus
mis on sinu tee
mis teel on sul veel
Mis teha, kui tahaks
mis siis, kui ei taha
mis ütleb, et minema pead
Mis oleks, kui jääks
kes ütles, et vale
on tõeline pale
Mis juhtub, kui teed
mis siis, kui ei tee
ei juhtugi midagi – sul on oma tee …
Autor: Monika Kuzmina
Hea tuju
Meeleolust sõltub palju
See on kindel nagu kalju
On sul tuju täna hea,
või tegi keegi suure vea ?
Parem olla tujus heas,
nagu lapsed rõõmsas reas.
Päike särab rõõmsalt siis
Ja kui vihma sajab,
ütleme „ Mis siis „
Autor: Helen Paukson
Kohting
Suvel käisin kohtingul
Olin armastuse otsingul
Härra mind välja kutsus
Ja olek oli väljakutsuv
Algus tundus meeldiv ta,
Huvitav ja põnev ka
Siis tal järsku janu oli,
Kangema kraami isu tuli
Käitus ebaviisakalt
ja teenindajaga riiakalt
sain aru, et see pole mulle
ega soovita teda ka Sulle
Autor: Helen Paukson
Tere!
Tere on meil tööl teema,
Kes ütleb seda,
Ja keda peab veenma
Mõni iga hommik särab
Tere, tuleb temal vabalt
Mõni silmad alla peidab
Pilgu kiivalt peitu heidab
Arvatakse, et ta on riiakas
Kuigi võiks olla ju viisakas
Mõni arvab, et tal halb tuju,
Või on lihtsalt ülbe kuju
On nii nagu on,
Mul Tere vabalt tuleb,
Tühja sellest kuidas teistel on
Autor: Helen Paukson
Pariis
Kaunis linn on Pariis,
Käinud olen seal kordi viis.
Ikka mind sinna tagasi tõmbab
Ja süda sellest lõõmab
Head tööd on teinud arhitekt,
kaunis lossis elas Marie-Antoinette
Taamalt paistab torn, Eiffel
Ja restoranis maitsev trühvel.
Seine jõgi lummav on,
meel mul sellest hurmav on.
Montmartre mäel palju kunsti,
Moulin Rouges palju lusti.
Soovitan Teil sinna minna,
kaunisse maailmalinna
Autor: Helen Paukson
Oma tuba
Mul on oma tuba
Kõiges on mul luba
Valin seina tapeedi
Ja diivanile pehme pleedi
Patju olgu kasvõi kuus
Ja tantsu ajal võib nõksuda puus
Magama saan minna vara
Tundmata, et teeksin paha
Köögimasinatki võin kasutada
ilma, et saaksin arvustada
Hiilima ma enam ei pea
Ja sellest meel mul on hea
Tuba on mul korras nüüd
Ja ei tunne enam süüd
Autor: Helen Paukson
Minu Sitsiilia
Mulle meeldib Itaalia,
Eriti seal külje all asuv, Sitsiilia
Kõrgelt mäelt seal vaade hiilgav,
meri sillerdav, kiirgav.
Puult seal nopin viigimarju
Sellega ma juba ära harjund
Üldse ei vaja vihmavarju,
Vahel päikse eest poen varju
Vanalinnas palju restorane,
Kus toit suurelt kulinaarne,
Maitselt imepärane,
nagu värvikalt Sitsiillane
Kohalikud hüüavad Ciao,
Mina vastu rõõmsalt, Wow
Lähen sinna tagasi,
Mind ei peata midagi
Autor: Helen Paukson