Igawesti wulisew oja olen ma, Igawesti igatsew laulja rändaja. Kus on minu tunde waiksed hallikad, Kuhu merde kustuma mõtted sõuawad? Igawesti pärija helin rändan ma, Oja kahe wahuwa, toitja haruga: Ühes mure juttu loob kurba südame: Pimedus on kuningaks pandud kõigele! Teises rõõm nii läiklewat sära hinge koob: Walgus, walgus wabadust kuldset ühes toob! Rõõmu, mure wulisew oja olen ma, Kahest kokku igatsew laulja rändaja.
mina
Wangis
Mina, see mõistmata mina, mis aluseks mul! Mina, see ahel, mina, see kalju, Kuhu mind köitnud seadus nii walju — Mina, ma saagiks kui surutud sul! — Siiski su hämaras rada kui ahetaks, Sinna mind püüaks, sinna mind meelitaks, Kõrgem kus inimene nõuaks mind endale — Sinna, kus uue saan südame. Kudas sind armastan, kudas sind wihkan ma! Elan su loomu ühes kui kahte, Mõista ei mõtelda, mis mõistmata tahte Köitis mind endasse kahele tapelda.