himu

Noorile tütarlastele

Oh me hirmsad oma liha seen.
Päästke ihu, neitsid, päästke hingi:
Aelden kui penid käime ringi,
Paljastaden jalgu, maha võtten kingi.
Olge valmis, seiske kindlad een.
Hukka läheb kõik, mis põleb sellen leen.

Himumahla jooksvad kuivand suud,
Palavlikud silmad ots’vad jälgi.
Mõske, neitsid, esivere märgid,
Tiirasuse lõhna a’avad ninad järgi.
Ragisevad murrun noored luud,
Maha murret hää- ja kurjatunde puud.

Sütib, sütib himulne pilk.
Matke, neitsid, nisad, niuded, nabad;
Katke põlved, sääred, jalalabad;
Lööge ette ustel’ raudsed riivid, tabad:
Õnnetust toob iga läinud vilk,
Sütta poeb, verre toeb kire karjuv kilk!

Oh me hirmsad oma liha seen.
Päästke, neitsid, ihu, päästke hingi:
Aelden kui penid käime ringi,
Paljastaden jalgu, maha võtten kingi.
Olge valmis, seiske kindlad een.
Hukka läheb kõik, mis põleb sellen leen.

Tantsi!

Kuiv ja laastav on su himu kui samuum,
mille kihinasse kaikub koolukell.
Käärib katk su veres lämmatav ja kuum.
Oled klirisev kui vana karusell,
vana karusell, mil' käia viimne ring.
Tuhaks puistab kõik su punalakist king.

Ah, su pantripilgust luurab kihk ja turm,
lõikab lihha mul' su kullat kiskjaküüs.
Täna hullame veel, homme tulgu surm,
tulgu hullumaja, kaak või paralüüs.
Tantsi, tantsi, kallike mu kuum ja kõhn,
veel on põletav su hiuste mürkjas lõhn!

Ja ta tantsib mulle. Rinnalt kukub sõlg,
sulab tango takti nõtke piht ja puus.
Peagi siidist vabaneb ta läikiv õlg,
tõugatuna laualt puruneb üks kruus.
Tantsi, tantsi veel, et kestaks hull neuroos,
et me naerdes kustuks Lethe jäises voos.