Skip to content

Eesti luuletused

hääl

Nagu ilusamgi hele hääl

Nagu ilusamgi hele hääl
mäe koopast kostab koledalt,
haua sügavusest haledalt,
kui on koolja-koorem pääl:

nõnda kustub püham püüegi,
nõnda närtsib surematuski,
nõnda vaibub selgem tõdegi,
sumbub öösse ärdam hüüegi.
Categories Eesti kirjanike, luuletajate luuletused, Juhan Liiv, Kurvad luuletused, Sügavamõttelised ja hingelised luuletused Tags hääl, kustumine, tõde
© 2026 Eesti luuletused