Skip to content

Eesti luuletused

Kurbtus

Kõik walged teed, mu walged teed on läinud,
Kesk halli udu uppund walged teed!
O siduksid weel päikse tulekeed
Mind okastikku, mida süda käinud.

Mu walged teed kesk walu-lagendikku
Mu tundeid mälestustes suudlewad,
Weel üksi igatsuse sala päikse-sõnu
Mu lauludele kullaks külwawad.
Categories Ernst Enno, Kurvad luuletused, Sügavamõttelised ja hingelised luuletused Tags kurbus, mälestus, valgus
Üksik põuapilw
Kõik tuuled…
© 2026 Eesti luuletused