Tule, ma arstin su valu! Nii kõneles suine tuul pehmelt, tasa ta meelitas, silitas, sõgedad sõlmed kõik avas, hellalt ta musutas juukseid ja huuli ja silmi, siidise käega ta sõlmis mu südame uuesti kokku. Meelitas, silitas, otsis ja paitas ja palus, kuni kõik kibeda meelest ja südamest viis. 1896. Kuis hällib ja kiigub metsa äär, kuis õõtsub ja puhub tuul suine, kuis lilledest lainetab heinamaa käär siin mängib Lämmeküne. Ja juuniõhk ja juunituul, ja algav videvikjume, ja õilmed kõik puhes õilmekuul, pilv taeva all pehme ja sume.
suvi
Kui öis mis õitseb heinamaal
Kui õis mis õitseb heinamaal On minno armoke, Mo armoke on nago laul Mis täidab süddame! Ni kenna olled, neio sa, – Kui suur mo armastus! Sind, kunni wolab wessi weel, Ma hoian süddames! Sind, kunni kaljo pohjatab Ja päike hiilgab teal, Ja kõrge taewas sinnatab, Sind hüab minno heal! Ja kaoks kaljo, wessi, pääw Ja taewa sinni ka – Sind, minno õn, sind iggawest Ma wõttaks armasta'! Jä Jummalaga! Kuiwata So silmad, armoke! Kas sadda pennikoormat ma – Kord pöran taggase!
Koju jõudes
Kesk suwe ööd kui mõttes minu salu, Üks ööpik üksi hõiskab südames, — Siis wiljawäljad, puud ja kodu-talu. Kõik ehawalgel warjuks tihenes, Ei jäänud muud kui unenägu walge Kesk põllu-ringi kastet külwades. Kui peita tahaks kodu sülle palge, Kui õnnist muinasjuttu korrata — Ja seisan wait, ei meelde tärka alge. Ma nagu koormast pean algama.
Jutluse ajal
Heinalõhn magus lendab niidu päält, Metsas kumin, äostus, lindude laul, Põllul tõusleb õitetolm, Kiirtesse waibund maailm. Tasane sumin kasel, niinepuul — Isa sõnad kõnniwad jumala teed, Wäsis kuulates minu meel, Muinasjutt üksi weel jäi... Haldijas tasa tuleb niidu poolt, Kaarnakiwi kannab ta sammaldand käes. Surub kiwi mu südame — Kiwi, see minule jääb!...
Suwel
Kohiseb metsade koor, Sahiseb rukis noor; Päike, kodune ilu! Kudas nii armas su käik, Kudas nii lõbus su läik, Päike, me kullake, ilu! Kõlinad õhkude hoos, Helinad wete woos: Päike, kodune sära! Armas su walguse käik, Lõbus, kus osaks su läik, Päike, me kullake, sära! Walguse mängus eks sa, Süda, ka uueks saa, Waimus ilusam päike! Tuhat kord kaunim on siis Looduse kodune wiis, Waimus kui paistab sul päike!