Skip to content

Eesti luuletused

Läänemere lained

Sa magad, sa magad, sa magad,
sa magad, mehike,
nii kaua koputame
me kivi kaldasse.

Sa magad, sa magad, sa magad,
sa magad, mehike,
ja rauad käsist ja jalust
sull' lõikavad lihasse.

Sa magad, sa magad, sa magad,
sa magad, mehike,
nii kaua koputame
su unustud rannale.
Categories Eesti kirjanike, luuletajate luuletused, Eestimaa luuletused, Juhan Liiv, Sügavamõttelised ja hingelised luuletused Tags lainetus, meri, surm
Üle vee
Lained, kuhu te tõtate
© 2026 Eesti luuletused