Kesk aasa mulda Läen õhtule — Ju ehakulda Läeb puhkele Päew unine. Ja üle talu Ning üle maa, Kui sumin, walu, Jääb üksinda Weel mõtlema. Siis tasa nutul Kui kogu muld Ning ingli jutul, Mil higikuld Toob päikse tuld... Siis kerge aste Läeb edasi — Ja langeb kaste Nii jällegi Kui alati.